Piibliõpe Luuka evangeeliumist
Tähelepanu!Neljandas tulbas on märgitud küsimuste raskusaste.
Kõige kergemad küsimused on tähistatud ühe tärniga *,
üsna kerged kahe tärniga ** ja mõnevõrra raskemad kolme tärniga ***.
Print all lessons© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
1. NEITSI JÄÄB LAPSEOOTELE (Luuka 1:26-38)
TAUSTAST. Nende sündmuste ajal oli Maarja noor tütarlaps, ilmselt vähem kui 20 aastat vana. Ta oli kihlatud puusepp Joosepiga. Vana Testamendi ajal olid seksuaalsuhted enne abielu rangelt keelatud.
1. Iseloomusta Maarjat! Milliseid järeldusi võid teha teksti põhjal?
Milline oli Maarja suhe Jumalaga?
Kujuta ette Maarja igapäevaelu väikeses Naatsareti linnas! Millised võisid olla tema rõõmud ja mured?
2. Miks valis Jumal selle noore tüdruku oma poja emaks?
Mõtle erinevatele põhjustele, miks Maarja reageeris ingli tervitusele nii, nagu võime seda lugeda salmist 29.
3. Miks saatis Jumal Gaabrieli Maarja juurde?
Loe salme 32-33! Mida sai Maarja teada lapse kohta, keda ta pidi kandma hakkama? Ütle seda oma sõnadega!
4. Maarja oli neitsi. Kuidas sai ta uskuda neitsistsündi, kui tal polnud midagi, millega seda tõendada? (Teisisõnu, enne kui tema keha andis rasedusest märku.)
Miks nii paljudel tänapäeva inimestel on äärmiselt raske uskuda neitsistsündi?
5. Matteuse evangeeliumis näeme, et Joosepil oli väga raske uskuda neitsistsündi. Kui Maarja oleks teadnud, mis raskused teda Jeesuse emana ootavad, kas sa arvad, et ta oleks Jumala kutsele vastanud?
6. Gaabriel ütles kaks korda, et Maarja on Jumalalt armu saanud (salmid 28, 30). Sõna „arm“ tähendab pattude andeksandmist. Miks oli Maarjal seda andestust tarvis?
7. Võib-olla oled sa vahel tundnud, et sinu probleemid on isegi Jumala jaoks liiga keerulised. Loe salmi 37 ja rakenda seda oma probleemide puhul! Mis tähendus on sellel salmil sinu praeguses olukorras?
8. Umbes kolmkümmend aastat hiljem seisis Maarja oma poja risti all. Mida ta võis siis mõelda Jumala tõotusest salmides 32-33?
9. Kui Jumal pakuks sulle elu, mis oleks täis armu, ent samas täis kannatust nagu Maarja elu, kuidas sa Talle vastaksid?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
2. KARJASED VÄLJAL (Luuka 2:8-20)
TAUSTAST. Jeesuse ajal vaadati karjastele ülalt alla, sest nad ei saanud
hingamispäeva pidada. Näiteks ei peetud neid kohtus sobivateks tunnistajateks. Vanas
Testamendis olid inglid ilmunud vaid suurtele jumalameestele nagu Aabraham, Hesekiel ja
Taaniel.
1. Mõtle nende Juudamaa mägede karjaste igapäevaelule! Millised olid nende rõõmud,
millised nende mured?
Milline oli sinu arvates karjaste suhe Jumalaga, kelle käske nad ei saanud
täita?
2. Jeruusalemm asus Petlemmale väga lähedal, seal elas palju usklikke. Miks ei
ilmunud ingel neile inimestele, vaid karjastele?
3. Salmis 9 öeldakse, et karjased kartsid üliväga. Mida nad kartsid?
Mida sina praegu üle kõige kardad? (Sellele küsimusele võid vastata vaikselt oma
südames.)
4. Mis rõõmustas karjaseid, kui nad kuulsid ingli sõnu (salmid 10-12)?
Kujuta ette, et ingel ütleb salmid 10-11 isiklikult sinule! Kas sa saaksid
rõõmsaks? Miks?
5. Mida mõtlesid karjased, kuuldes, et kauaoodatud Päästja magab sõimes? (Sõim on
koht, kust loomad söövad heina).
Kuidas sina reageeriksid, kui sulle öeldaks: „Maailma Päästja magab
pesukausis“?
6. Mis põhjusel rõõmustasid inglid selle üle, et Jumal sündis mustuses, külmas,
vaenlaste ja pisikute keskel (salmid 13-14)?
Miks pidi Päästja sellistes tingimustes sündima?
7. Miks tahtis Jumal oma Poega kohe peale sündi kellelegi näidata?
8. Kuidas leidsid karjased keset ööd õige lauda?
Mis põhjusel suutsid karjased uskuda, et sõimes magav imik on Issand
Kristus?
9. Mis karjaste sõnades kosutas Maarjat ja Joosepit, kes olid üle elanud raske öö?
Miks Jumal ei saatnud Maarja ja Joosepi juurde inglit, vaid hoopis karjased?
10. Karjased rääkisid paljudele, mida nad olid jõuluööl näinud ja kuulnud. Miks kõik
teised ei läinud Jeesust kummardama?
11. Läks veel üle kolmekümne aasta, enne kui Jeesus sai kuulsaks. Enamik karjaseid
oli selleks ajaks surnud. Kuidas karjaste elu pärast vastsündinud Jeesuse nägemist
muutus? Mis jäi samaks?
Mida said karjased nende sündmuste läbi teada oma suhtest Jumalaga?
RÕÕMUSÕNUM. Inglid laulsid jõuluööl rahust ja rõõmust. Rahul ja rõõmul oli siiski
hind, mille pidi maksma Jeesus. Ta hakkas seda maksma sõimes ja lõpetas maksmise
ristil.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
3. ANNA JA SIIMEON (Luuka 2:25-38)
TAUSTAST. Tõsiasi, et Joosep ja Maarja ohverdasid templis vaid ühe paari tuvisid,
näitab, et nad olid vaesed. Võrdle 3 Moosese 12:7-8. Paljud ootasid sel ajal Messiat,
ent suurem osa arvas, et Ta näitab oma väge ja meelevalda kõigile.
1. Kujuta ette, mida Anna üle elas, kui ta abikaasa pärast seitsmeaastast abielu
suri (salm 36)!
Miks Anna ei tahtnud uuesti abielluda, nagu sel ajal kombeks oli? Mõtle
erinevatele põhjustele!
Mis oli Anna elu mõte nende 50-60 leseaasta jooksul (salmid 36-37)?
2. Mis sa arvad, mille pärast Anna ööd ja päevad, aasta aasta järel templis
palvetas?
Mida näitab salm 38 Anna usu kohta? (Millest oli tal lunastust vaja?)
3. Kujuta nüüd ette elu, mida Siimeon oli elanud enne Jeesusega kohtumist! Mis olid
tema rõõmud ja mured (salmid 25-26)?
Mida tähendas Siimeonile Jumala tõotus (salm 26)?
4. Mida tähendab vana inimese jaoks see, kui tal on midagi tulevikult oodata ja
loota?
Mida on ühist ootamisel ja usul?
Mis oli vahet Messial, keda ootas Siimeon, ja Messial, keda ootas enamik
inimesi? (Vaata märkust ja salmi 25!)
5. Kuidas oskas Siimeon näha vaese pere lapses Issandat Kristust?
Miks keegi teine templi külastajatest ei näinud seda, mida nägid Anna ja
Siimeon?
6. Vaata hoolikalt teksti ja püüa leida viiteid, millist lunastust ootasid need
kaks vanainimest Messialt (salmid 25, 31, 32, 38)!
Mida tahad sina Jeesuselt kõige enam?
7. Millist jõupingutust nõuab inimeselt möönmine, et ta on valmis surema (salm 29)?
Rakenda Siimeoni sõnu oma elus! Kas sina saad öelda nii, nagu tema ütles
salmides 29-30?
8. Mida uut paljastasid Siimeoni sõnad Maarjale tema lapse kohta (salmid 30-35)?
Kuidas läbistas mõõk Maarja südame? (Vastus pole tänases tekstis.)
9. Anna ja Siimeon ei kohanud Jeesust enam kunagi. Kuidas muutis kohtumine väikse
Jeesusega nende elusid? Mis jäi samaks?
10. Mis kutsumus oli neil kahel vanainimesel kuni surmani?
(Meie päevil on paljud inimesed huvitatud prohvetiannist. Miks kutsuti Annat
prohvetiks? Vaata salmi 36!)
RÕÕMUSÕNUM. Kui sa oled näinud Jeesust läbi Jumala sõna, siis suudad sa öelda
nagu Siimeon: „Nüüd, Issand, oled sa täitnud oma tõotuse ja võid lasta oma sulasel rahus
minna. Omaenda silmadega olen ma näinud sinu lunastust.“
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
4. JEESUS TEISMELISENA (Luuka 2:40-52)
TAUSTAST. Juudi poisse peetakse täiskasvanuks 13-aastaselt. Jeesusel oli neli
venda ja mõned õed (Matteuse 13:55-56). Tema isa oli puusepp ja ka tema õppis isa ameti.
Tempel oli ainus koht, kus juudid tohtisid oma pattude eest ohverdada. Jumal oli
lubanud, et Tema ligiolu on alati seal.
1. Maarja pidi kasvava pere eest hoolitsema. Mida võis talle tähendada iga-aastane
paasapühade palverännak?
Milliseid ettevalmistusi pidi Maarja tegema selleks kahenädalaseks reisiks?
2. Kujuta ette poisieas Jeesuse igapäevaelu kasvava pere vanima pojana!
Mida tähendas Jeesusele, et Ta sai võib-olla esimest korda koos vanematega
Jeruusalemma sõita?
3. Miks ei öelnud Jeesus vanematele varem, et Ta ei plaanitse nendega koos koju
tulla?
Miks tahtis Jeesus just templisse minna?
4. Mida ütlevad salmid 46-47 Jeesuse kohta?
Mis oli selle 12-aastase poisi esmane huvi?
5. Miks imestas Jeesus selle üle, et Ta vanemad ei teadnud, kus Ta oli?
6. Miks oli Jeesuse jaoks nii tähtis kohtuda oma taevase Isaga templis, mitte seal,
kus Ta ise parasjagu oli?
7. Mida näitab salm 48 Maarja kohta?
Kuidas oleks Maarja pidanud reageerima, kui ta poja silmist kaotas?
8. Kuidas tundsid end Jeesuse vanemad, kui nad poja vastust kuulsid (salm
49)?
Mida tahtis Jeesus oma vanematele selle juhtumi kaudu õpetada?
9. Millal on meil sellest tekstist lähtuvalt õigus vanemate käsust üle
astuda?
Milline on sellest tekstist lähtuvalt Jumala tahe teismeliste jaoks?
Kuidas peaksime sellest tekstist lähtuvalt oma teismelisi kohtlema?
10. Milline oli Jeesuse suhe vanematega ja teiste inimestega nende 18 aasta vältel,
mis jäävad selle sündmuse ja Tema avaliku tegevuse vahele (salmid 51-52)?
RÕÕMUSÕNUM. Põhjus, miks Jeesus armastas templit, on kirjas Johannese 2:19-21.
Ringijuht võib selle lõigu ette lugeda.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
5. RISTIJA JOHANNESE SÕNUM (Luuka 3:7-20)
TAUSTAST. Johannese vanemad olid olnud vanad, nüüd olid nad surnud. Tal polnud
õdesid-vendi, ka polnud ta abielus. Johannes elas üksildases kõrbes.
1. Milline inimene oleks Johannesest saanud, kui ta oleks olnud alati sõpradest
ümbritsetud?
Mõtle aegadele, kui oled end üksildasena tundnud! Mida positiivset tõi üksindus
sinu ellu?
2. Johannes kutsus oma kuulajaid „rästikute sooks“ (salm 7). Miks saavutas ta
siiski suurema populaarsuse kui Jeesus?
3. Vaata Johannese sõnu salmides 7-14. Kuidas peaksime meie neid salme oma
ühiskonnas rakendama?
Mis selles kõnes sinu südametunnistust puudutab?
Milline oleks maailm, kui igaüks elaks, nagu Johannes käsib meil elada?
4. Võrdle Johannese sõnumit sõnumitega, mida sa tavaliselt kristlikel koosolekutel
kuuled! Mis on erinevat?
Kuidas sellele reageeritaks, kui keegi sinu kogudusest või kristlikust rühmast
jutlustaks nagu Johannes?
5. Salmidest 4-6 selgub, et Johannese ülesanne oli valmistada Messiale teed
inimeste südametes. Mil viisil valmistab selline range sõnum nagu Johannesel meie
südameid Jeesuse tulekuks?
Mis oleks juhtunud, kui Johannes oleks jutlustanud järgmiselt: „Jumal mõistab
teie nõrkusi ja aktsepteerib teid sellistena, nagu te olete!“?
6. Milline oli Johannes suhe saabuvasse Messiasse (salmid 15-17)?
Miks ei kasutanud Johannes oma populaarsust enese kasuks?
7. Johannes manitses kuningas Heroodest pattude pärast, mida too oli oma eraelus
teinud (salmid 19-20). Miks ta tahtis kuninga seksuaalsuhetesse sekkuda?
Millistes situatsioonides peaksime teisi inimesi nende seksuaalsuhete pärast
manitsema?
8. Johannes oli vaid 30-aastane, kui ta vanglas hukati. Mis oli tema lühikese elu
mõte?
Mis võis olla selle prohveti elu suurimaks õnneallikaks?
9. Ka Jeesus oli nende seas, kes kuulsid Ristija Johannese sõnumit. Ta oli puu, mis
kandis vaid head vilja. Miks ta siis „raiuti maha ja visati tulle“ (salm 9)?
RÕÕMUSÕNUM. Johannese sõnum koosnes suures osas käskudest ja hoiatustest, mis
andsid kuulajatele patutunnetuse. Ühes teises evangeeliumis ütleb Johannes siiski, mida
Messias meie pattudega ette võtab: „Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma
patud!” (Johannese 1:29).
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
6. JEESUS ALUSTAB OMA TEGEVUST (Luuka 4:31-37)
TAUSTAST. Sellist meest, kelles on kuri vaim, kutsutakse kurjast vaimust
vaevatuks. See erineb vaimuhaigusest, tähendades lihtsalt seda, et kuri vaim elab
inimese südames samamoodi, nagu Püha Vaim elab uskliku südames. Kuri vaim läheb
tavaliselt inimese sisse ebajumalateenistuse, nõiduse, ennustamise, kultuslike
tervendamiste, erinevate rokkmuusikaliikide jms kaudu. Kurjast vaimust vaevatul on
sageli mingid „hood“, ta karjub ebainimliku häälega ja on sageli erakordselt tugev.
1. Kas sina usud, et saatan ja kurjad vaimud on olemas?
Kui oled kuulnud lugusid kurjast vaimust vaevatud inimestest jms, siis võid
nendest jutustada!
Miks nii paljud inimesed kardavad pimedust, kummitusi, vaime ja ebajumalaid?
2. Kujutle kurjast vaimust vaevatud mehe igapäevaelu! Mõtle eriti tema pereelule ja
teistele suhetele!
See oli esimene hingamispäev, mille Jeesus Kapernaumas veetis, mis tähendab, et
inimesed polnud osanud tulla sünagoogi temaga kohtuma. Miks sinu arvates tuli sinna too
kurjast vaimust vaevatud mees, ehkki ta teadis, et teda võib iga hetk tabada mõni neist
„hoogudest“?
3. Miks kurjad vaimud Jeesuse lähedale sattudes sageli karjusid ja mäslesid?
Seleta oma sõnadega, mida kuri vaim Jeesuse kohta teadis (salm 34)!
Kas vaimul oli õigus või ei?
4. Miks Jeesus ei kõnetanud meest, vaid vaimu?
Miks Jeesus ei vastanud kurja vaimu poolt esitatud küsimusele (salmid
34-35)?
5. Miks Jeesus aitas kurjast vaimust vaevatud meest, ehkki too polnud seda palunud?
Võib-olla oled kuulnud lugusid, kuidas keegi ajas inimesest kurje vaime välja.
Mille poolest erineb sellest moodus, kuidas Jeesus kurja vaimu välja ajas?
6. Mis hämmastas inimesi Jeesuse juures kõige rohkem (salmid 32, 36)?
Mille poolest erinevad Jeesuse sõnad teiste inimeste sõnadest?
Millise probleemi või inimese jaoks oleks sul praegu Jeesuse vägevat sõna
tarvis? (Võid vastata vaikselt oma südames.)
7. Mida peaksid selle teksti põhjal ütlema inimesele, kes kardab pimedust, vaime,
kummitusi, ebajumalaid või saatana väge?
Mil määral aitab sinu arvates kaasaegne kristlik kirik neid, kes on vaimumaailma
poolt seotud?
8. Miks alustas Jeesus oma tegevust sellise teoga?
9. Mis on vahet sellel, kui inimene langeb pattu, ja sellel, kui temasse läheb kuri
vaim?
10. (Vastused viimasele kolmele küsimusele leiab mujalt kui tänasest
tekstist.)
Kuidas sai Jeesus meelevalla käsutada kurja vaime?
Kuidas Jeesus lõpuks hävitab saatana ja tema vaimud (salmid 34)?
Ehkki Jeesusel oli meelevald hävitada kurje vaime, miks siis hävitasid kurjad
vaimud tema enese ristil?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
7. SUUR KALASAAK (Luuka 5:1-11)
TAUSTAST. Peetrusel oli ämm (Luuka 4:38-39), mis tähendab, et tal olid ka naine
ja lapsed. Peetrus oli kalur – kui ta ei saanud kala, ei olnud tal ka elatist.
Geneetsareti järvel püüdsid nad öösiti (mitte eredas päevavalguses) kala, pigem madalas
kui sügavas vees.
1. Kui keegi teist on kunagi öises vahetuses töötanud, siis räägi, kuidas sa end
järgmisel hommikul tavaliselt tundsid?
Kujutle, mida võis Peetrus mõelda, kui ta pärast edutut ööd võrke pesi (salm
2).
2. Miks tahtis Jeesus paadis olles inimesi õpetada (salm 3)?
Miks valis Jeesus sinu arvates just Peetruse paadi enda „lavaks“?
3. Peetrus oli just võrgud puhtaks pesnud. Pealegi oli ta kalapüügiekspert, Jeesus
aga mitte. Miks järgis ta Jeesuse käsku, ehkki ta riskis kaotada teiste kalurite silmis
oma hea maine (salm 4-5)?
Mis sa arvad, kas Peetrus uskus, et ta saab kala, või mitte?
4. Kuidas sa Jeesusele vastaksid, kui Ta paluks sul teha midagi sinu arvates
võimatut?
5. Paar aastat tagasi avastati Geneetsareti järve mudast Jeesuse ajast pärinev
kalapaat. See oli umbes kaheksa meetri pikkune ja üle kahe meetri laiune. Kui palju
ühekiloseid kalu võis kaks sellist paati mahutada (salm 7)?
Mis sai kõigist neist kaladest?
6. Mis on sinu jaoks hämmastavat selles, kuidas Peetrus reageerib tollele
imele?
Milliseid patte võis Peetrus silmas pidada, kui ta lausus 8. salmis antud
sõnad?
7. Mida sai Peetrus selle ime läbi Jeesuse isiku kohta teada? (Vaata ka, kuidas ta
kõnetab Jeesust salmides 5 ja 8!)
Mis hirmutas Peetrust?
8. Vaata salmi 10! Miks Jeesus rääkis sel viisil alles pärast Peetruse
ülestunnistust?
Mis on kaluril ühist evangeeliumikuulutajaga?
9. Mis garantii oli Peetrusel, et ta pere ei jää nälga, kui ta lahkus neist ja
järgis Jeesust?
Ka sul on kindlus, et su pere ei kannata, kui sa otsustad Jeesusele järgneda,
kuhu iganes ta su minna käsib?
RÕÕMUSÕNUM. Siimon ei eksinud, kui ta mõtles, et patune inimene ei saa püha
Jumala ligi tulla. Ta teadis, mida Vana Testament ütleb: patune, kes tuleb Jumala
lähedale, sureb. Seepärast pidi Jeesus saama selle saatuse osaliseks, mida Siimon kartis
– surma silme ees jättis Jumal Ta maha.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
8. KES ON TÕELISELT ÕNNELIK? (Luuka 6:20-26)
TAUSTAST. Sõna „õnnis“ tähendab algses kreeka keeles „äärmiselt õnnelik“. Selles
tekstis mainitud „rikkad“ on need, kellel on kõik, mida nad selles elus on iganes
tahtnud: raha, armastus ja tervis. „Vaeste“ all mõeldakse inimesi, kellel pole neid asju
kunagi olnud või kes on need kaotanud. (Sõna „vaesed“ ei tähenda siin „vaimust vaeseid“,
Jeesus ei viita siin nendele.)
1. Mis on selle teksti põhjal inimese tõeline õnn?
Mis on selle teksti põhjal inimese tõeline õnnetus?
2. Mis on Jeesuse sõnul vaesuse positiivne tahk? (Sõna „vaesed“ tähendust vaata
eelpoololevast märkusest!)
Mis on rikkuse puhul negatiivne? (Vaata eelpoololevat märkust!)
Millisesse neist kahest grupist kuulud sina? (Võid vastata vaikselt oma
südames.)
3. Paljud inimesed selles maailmas on näljased, sest neil pole toitu. Kuidas saab
Jeesus osasid neist õnnelikeks nimetada?
Paljud inimesed meie ühiskonnas ihaldavad armastust ja tunnustust. Kuidas saab
Jeesus osasid neist õnnelikeks nimetada?
4. Mõtle mingile olukorrale minevikus, mis pani sind nutma! Mis tunne sul oleks
olnud, kui Jeesus oleks siis sinu juurde tulnud ja öelnud: „Õndsad olete teie, kes te
nüüd nutate“?
Kujutle inimest, kes iialgi ei nuta! Miks on raske teda õnnelikuks või õnnetuks
nimetada?
5. Mis alustel võis Jeesus väita, et Tema nutvad jüngrid on õnnelikud?
Kas nutvad jüngrid on õnnelikud nuttes või hiljem, kui nad saavad naerda?
6. Mis on väärat rikkuses, rahulolus, naerus ja selles, kui sinust hästi
räägitakse?
Millal tuleb aeg, kui rikkad, täissöönud, naervad inimesed peavad nutma?
7. Miks vihatakse neid, kes räägivad tõtt, ja miks räägitakse hästi neist, kes on
valeprohvetid (salmid 22, 26)?
Kas sinu arvates on tegelikult olemas inimesi, kes rõõmustavad ja hüppavad
rõõmust, kui neid taga kiusatakse ja kritiseeritakse (salm 23)? Kui on, siis kuidas nad
sedaviisi reageerida suudavad?
8. Mis on vaestel, nälgijatel, nutvatel ja kritiseeritud inimestel sellist, mis
rikastel jt puudub?
9. Miks kutsub Jeesus õnnelikeks vaid oma jüngreid, mitte kõiki kannatavaid inimesi
maailmas (salm 20)?
10. Rakenda need salmid Jeesuse elule! Arutle järgneva üle: kas Jeesus oli ristil
rippudes õnnelik? Miks? Miks mitte?
Miks ei pakkunud Jumal kannatavale Jeesusele lohutust?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
9. ARMASTAGE OMA VAENLASI! (Luuka 6:27-38)
TAUSTAST. Seda teksti lugedes mõtle eelmisele nädalale! Mis piirini järgisid sa
neid käske oma igapäevaelus?
Salmid 27-30
1. Enamik meist on nähtavasti nõus sellega, et igaüks peab elama nii, nagu Jeesus
siin õpetab. Miks on nii raske niimoodi elada?
Kas Jeesuse õpetust oleks lihtsam järgida, kui Ta oleks öelnud: „Olge vaenlaste
vastu lahked!“?
2. Kujutle, et sa hakkad neid reegleid oma pereringis, koolis või töökohal järgima.
Mida sa arvad, kuidas su pere, kool või töökoht muutuks?
Mis sa arvad, kas suhe kellegagi, kes sulle ei meeldi, paraneks, kui sa selle
inimese eest palvetaksid (salm 28)?
3. Jeesus pidas kõiki neid käske punktipealt. Miks Tal siiski nii palju vaenlasi
oli?
4. Millist kahju teeb vihkamine vihkajale?
Salmid 31-38
5. Mis on põhiline erinevus Kõigekõrgema laste ja patuste vahel, nii nagu neid
nendes salmides kujutatakse?
Mille poolest sarnaned sina Kõigekõrgema lastega ja mille poolest sarnaned sa
patustega?
6. Mil moel eksivad need, kes alati kaebavad, et teised ei arvesta nendega (salmid
36-38)?
Millised inimesed vajavad tingimusteta armastust kõige enam?
7. Salm 35 kirjeldab Jeesuse armastust meie vastu isegi siis, kui oleksime Tema
vaenlased. Loe salmi ja vasta järgnevale küsimusele! Kas inimesele on sellisesse
tingimusteta armastusse uskumine raske või kerge?
8. Neile, kes neid käske peavad, on lubatud suur tasu (salm 35). Jeesus täitis
selle tingimuse, ent tasu asemel löödi Ta hoopis risti. Miks?
9. Kuidas saame õppida armastama oma vaenlasi?
Kuidas inimesed, kes ei ole saanud hakkama oma vaenlaste armastamisega, võivad
saada Kõigekõrgema lasteks?
RÕÕMUSÕNUM. Sõna tegelikus tähenduses oli vaid Jeesus Kõigekõrgema Jumala Poeg.
Ta armastas oma vaenlasi ja palvetas nende eest kibeda lõpuni. Siiski ei võtnud Ta tasu
endale, vaid annab selle neile, kes paluvad andestust, et nad ei suuda neid käske
täita.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
10. SINU ELU ALUS (Luuka 6:45-49)
1. Keda kujutab Jeesus salmis 45?
2. Mis on sarnast majal ja inimelul? Leia võimalikult palju sarnasusi!
Miks paljud inimesed peavad oluliseks vaid maja / elu fassaadi, mitte selle
vundamenti / alust?
3. Milliseid erinevaid asju võivad inimesed oma elu aluseks võtta?
Mis põhjusel ehitavad paljud inimesed oma elu, ilma et nad eelnevalt „vundamenti
ehitaksid”?
4. Mida peab Jeesus silmas, kui ta räägib „suurveest“ või „voolust“, mis tabab
inimelu?
Kuidas käituksid olukorras, kui su elu tabab „suurvesi“, mille ees praegu hirmu
tunned?
5. Selle tähendamissõna järgi tabab „suurvesi“ ühtemoodi nii kristlaste kui ka
mittekristlaste elusid. Miks kristlasi ei säästeta?
6. Mõtle korrale, kui su elu tabas katastroof! Mille külge sa siis
klammerdusid?
Kuidas Jeesuse sõnad sind piinarikkal ajal aitasid? Palun jaga oma kogemusi!
7. Mis juhtub inimesega, kelle maja kukub kokku? (Kuidas ta elab peale
katastroofi?)
8. Mis võib olla põhjuseks, miks keegi kuuleb Jeesuse sõnu, ent ei pane neid
praktikasse?
Mis paneb kedagi tahtma panna Jeesuse sõnu praktikasse?
Millisesse neist kahest grupist kuulud sina? (Võid vastata vaikselt oma
südames.)
9. Jeesuse sõnade ellurakendamine tähendab muuhulgas ka seda, millest eelmisel
korral kuulsime: armastage oma vaenlasi! Saad sa öelda, et need sõnad on saanud sinu elu
aluseks?
10. Sõnal „kalju“ on Piiblis rohkem kui üks tähendus. Paulus ütleb 1 Korintose 10:4:
„See kalju oli Kristus.“ Mis vahe on, kas sa ehitad oma elu Jeesuse käskudele
(seadusele) või Jeesusele enesele (evangeeliumile)?
11. Jeesus ise täitis kõiki käske. Miks siis purustas „suurvesi“ Tema elu?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
11. LESKNAINE NAINI LINNAST (Luuka 7:11-17)
TAUSTAST. Inimesed kutsusid Jeesust suureks prohvetiks, sest neil oli meeles,
kuidas nii Vana Testamendi Eelija kui Eliisa äratasid lesknaise poja surnuist üles (salm
16).
1. Mõtle erinevatele põhjustele, miks nii paljud inimesed tahtsid noormehe matustel
osaleda (s.12)!
2. Mõtle selle lesknaise elule! Ajal, kui kõik tahtsid saada võimalikult palju
lapsi, oli temal vaid üks laps. Mis võisid olla selle väikese pere eredaimad hetked, kui
isa veel elas?
Mis võis selle naise jaoks mehe surma korral kõige raskem olla?
3. Millised majanduslikud ja psühholoogilised probleemid võivad esile kerkida, kui
ema oma ainsat poega üksinda kasvatab?
4. Mida võis see ema oma poja kirstu järel kõndides Jumala kohta mõelda?
5. Noormehe surma ajal oli Jeesus Kapernaumas, mis asus umbes 40 km kaugusel Naini
linnast (Luuka 7:1). Matused peeti hiljemalt päev peale surma. Miks tahtis Jeesus
aegsasti sellele matusele jõuda, ehkki see tähendas, et ta pidi kiiruga nii kaugelt
tulema?
Miks tahtis Jeesus aidata seda lesknaist, kes temalt kunagi abi küsinud
polnud?
6. Millistes olukordades oled tundnud, et Jumala abi ei pruugi õigel ajal sinuni
jõuda?
Kuidas saame veenduda selles, et Jeesus ei tule kunagi liiga hilja?
7. Miks ütles Jeesus nutvale emale: „Ära nuta!“?
Jeesus ütleb täna sullegi: „Ära karda!“ Mida Ta sellega mõtleb?
8. Kuidas äratas Jeesus noormehe surnuist üles?
9, Mida peab Luukas silmas, kui ta ütleb, et „Jeesus andis poja ta emale tagasi“
(salm 15)?
Mis sa arvad, kuidas muutis see juhtum ema ja tema poja suhet?
10. Ka taevane Isa pidi nägema, kuidas Tema ainust Poega viiakse hauda. Mis sa
arvad, kas Tema valu oli suurem või väiksem kui sellel lesknaisel?
Salm 16 ütleb: „Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!“ Miks ei aidanud Ta
omaenese Poega, kui too oli suremas?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
12. NAINE, KELLELE ANTI PALJU ANDEKS (Luuka 7:36-50)
TAUSTAST. Selles kultuuris ei tohtinud naised oma juukseid avalikult näidata.
Salmid 44-46 kirjeldavad, kuidas austatud külalisi tavaliselt kodudes tervitati / vastu
võeti.
1. Mida mõtles Jeesusest variser Siimon, kes oli Ta oma koju kutsunud (salmid 36,
39, 44-46)?
Mis sa arvad, miks Siimon Jeesuse üldse külla kutsus?
2. Kõik teadsid seda naist, sest ta oli linna prostituut (salm 37). Püüa ette
kujutada, kuidas naine üles kasvas. Mis võis olla põhjuseks, et ta oli nüüd prostituut?
Mõtle erinevatele võimalustele!
Millised võisid olla selle naise kogemused armastusest?
3. Lõhnasalvi täis alabasternõu oli üsna kallis. Mõtle erinevaid põhjusi, miks
naine oli raha kogunud ja selle nõu ostnud!
4. Miks naine tahtis nii väga Jeesusega kohtuda? Ta pidi ju teadma, et variseri
kodus ei võeta teda hästi vastu!
Mis aitas naisel uskuda, et Jeesus ei lükka teda tagasi?
5. Miks naine tahtis Jeesust puudutada?
Mis juhtub, kui meie vastu puutub keegi või miski, mida me jälestame?
Mis juhtus, kui naine puudutas Jeesust?
6. Miks naine nuttis nii väga, et Jeesuse jalad said märjaks?
7. Mis sa arvad, mis oli selle naise puhul oluline: kas tema usk Jeesusesse või
tema armastus Jeesuse vastu? Põhjenda teksti põhjal!
Oled sa kunagi tundnud, et armastad Jeesust kogu südamest? Mis puhul sa seda
tundsid?
8. Salmides 41-42 räägib Jeesus lühikese tähendamissõna rahalaenajast. (Viissada
teenarit oli 12 aasta palk. Viiskümmend teenarit oli 12 kuu palk.) Pattu võrreldakse
võlaga. Mida tahtis Jeesus Siimonale selle loo kaudu õpetada?
Mis olid Siimona patud, millele Jeesus selles tähendamissõnas viitab?
9. Mis sai patuvõlast, mis naisel Jumala ees oli?
Mis sai patuvõlast, mis Siimonal Jumala ees oli?
Miks Siimon ei armastanud Jeesust?
10. Jeesus, olles täiesti teadlik kõigist su pattudest, ütleb sulle nüüd sõnad
salmidest 48 ja 50. Mida sa talle vastad?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
13. TÄHENDAMISSÕNA KÜLVAJAST (Luuka 8:4-15)
TAUSTAST. Tähendamissõna külvajast oli Jeesuse esimene tähendamissõna, mis oli
Tema kolmeaastase avaliku teenimise võrdpildiks.
1. Miks võrdles Jeesus Jumala sõna seemnega? Leia võimalikult palju
sarnasusi.
Mida tahtis Jeesus selle tähendamissõna kaudu oma tulevase teenimistöö kohta
öelda?
2. Millised on konkreetsed viisid, kuidas saatan meie südamest Jumala sõna ära
võtab (salmid 5, 12)?
Kuidas saame ära hoida, et meiega ei juhtuks see, mida on kirjeldatud 12.
salmis?
3. Vaata salme 6 ja 13. Millised katsumused võivad põhjustada inimese äralangemise
kristlikust usust?
Vaata salmi 13. Mille üle inimesed rõõmustasid?
Mida peab Jeesus silmas kristlase all, kellel pole „juurt“?
4. Kuidas võivad „elu mured, rikkused ja naudingud“ lämmatada Jumala sõna meie elus
(salmid 7, 14)?
Miks kipub rikkus olema kristlase jaoks suurem probleem kui vaesus?
Mida peame tegema, kui mõistame, et mured, rikkused ja naudingud eraldavad meid
tasapisi Jumala sõnast?
5. Kuidas saab halvast pinnasest hea maa (salmid 8, 15)?
Millistel tingimustel võib inimelu vilja kanda?
6. Milline neist neljast pinnasest sobib kõige paremini kirjeldama sinu südame
olukorda praegusel hetkel? (Võid vastata vaikselt oma südames.)
7. Mida peab Jeesus silmas sajakordse saagi all (salm 8)?
Miks ootavad paljud tänapäeva kristlased, et „vili“ nende elus kasvab üleöö?
8. Mida see tähendamissõna õpetab meile evangelismist?
Mida õpetab see tekst „väe-evangelismist“? (Kui sa seda terminit ei tea, võid
küsimuse vahele jätta.)
9. Piiblis võrdsustatakse Jeesust Jumala sõnaga (ringijuht võib lugeda Johannese
1:1). Mille poolest on Jeesus ja seeme sarnased?
RÕÕMUSÕNUM. Jeesus ütles oma viimasel ööl siin maa peal järgmist: „„Tund on
tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks. Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kui nisuiva ei
lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju
vilja.” Aga seda ta ütles, et viidata, millist surma tal tuleb surra." (Johannese
12:23-33). Järelikult on seeme tähendamissõnas sõna ristist.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
14. MA JÄRGNEN SULLE (Luuka 9:57-62)
1. Selles tekstis on kolm inimest, kes arvestavad välja, mis maksab Jeesuse
järgimine. Millistes olukordades oled sina sama teinud?
2. Miks ei öelnud Jeesus esimesele mehele lihtsalt: „Tere tulemast minu seltsi!“
(salmid 57-58)?
Mida tahtis Jeesus sellele mehele öelda oma vastusega, mis on salmis 58?
3. Kuidas reageeriksid sina, kui ainus, mida Jeesus sulle lubaks, oleks elu, mida
kirjeldatakse salmis 58?
Miks pidi Jeesus elama sellist elu, nagu kirjeldab salm 58, ehkki Ta oli Jumala
Poeg?
4. Mis olid teise mehe prioriteedid (salmid 59-60)?
Võrdle teise mehe prioriteete enda omadega.
Milliseid prioriteete sa tahaksid, et su lapsed valiksid sellises
situatsioonis?
5. Kuidas võib perekonnaliikme surm meid nii tugevasti siduda, et arvame, nagu ei
suudaks me Jeesust järgida?
6. Mis oli tõeline põhjus, miks kolmas mees tahtis veel kord koju minna (salmid
61-62)?
Miks ei lubanud Jeesus talle seda väikest lohutust?
7. Kuidas nende kolme mehe elud sinu arvates kulgeksid, kui nad otsustaksid
Jeesusest maha jääda? Mis juhtuks, kui nad otsustaksid Jumala riiki kuulutada?
8. Paljudes kultuurides, samuti Jeesuse eluajal, oli vanemate austamine poja jaoks
kõige olulisem. Miks läheb Jeesus siin omaenese kultuuriga vastuollu?
Jeesus õpetas ka, kui tähtis on austada oma isa ja ema. Kuidas saame loetud
teksti selle käsuga sobitada?
9. Kas sinu arvates hoiatatakse noori meie kirikutes Jeesuse järgimisega kaasnevate
raskuste eest, nii nagu Jeesus neid kolme meest hoiatas?
10. Mida sa pead tegema, kui sa taipad, et ei kõlba Jumala kuningriigis
teenima?
RÕÕMUSÕNUM. Neid sõnu öeldes oli Jeesus teel Jeruusalemma. Ta ei vaadanud tagasi,
kui ta oli käe adra külge pannud, vaid läks otsustavalt kannatuse ja surma poole. Ta
kõlbas Jumala kuningriigile – võib-olla oli Ta ainuke, kes üldse kunagi kõlvanud on. Ta
ei kõlvanud mitte iseenda, vaid meie pärast.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
15. NIMI TAEVAS (Luuka 10:17-20)
TAUSTAST. Taustainfoks loe salmid 1 ja 9. See tekst räägib otsustavast hetkest
Galilea ärkamises. Millise kursi see võtab? 9.* küsimuse juures vaata 1 Moosese
3:15.
1. Mis sinu arvates juhtuks, kui inimestel meie kirikutes oleks sama vägi kui
nendel seitsmekümnel?
Miks need seitsekümmend andsid Jeesusele aru vaid ühest oma teenistuse
aspektist?
2. Miks inimestele tavaliselt meeldib võim ja autoriteet?
Kui jüngrid rõõmutsesid oma edu üle, siis miks ei rõõmustanud Jeesus koos
nendega?
3. Mis on vahet rõõmul sellest, et su teenimistöö läheb hästi, ja rõõmul sellest,
et su nimi on taevas kirjas?
Miks on kergem rõõmutseda maiste asjade kui taevaste asjade üle?
4. Mida jutlustab see jünger, kelle rõõm on selles, et tal on vägi deemoneid välja
ajada?
Mida jutlustab see jünger, kelle rõõm on selles, et tema nimi on taevas
kirjas?
5. Mis peaks juhtuma, et võiksime õppida rõõmustama selle üle, et meie nimed on
taevas kirjas?
6. Millal ja kuidas saavad meie nimed taevasse kirja pandud?
7. Millal ja kus oled kuulnud sellistest sündmustest, nagu kirjeldatakse salmis
19?
Millises olukorras suudaksid julgust koguda, et trampida madude ja skorpionide
peal?
8. Miks ei saa keegi ega miski Jeesuse jüngritele kahju teha (salm 19)?
Mida kardad sina oma kallitele mõeldes?
Mida meil selle teksti põhjal pole tarvis karta?
Mida peaksime kartma?
9. Ehkki paljud Jeesuse jüngrid surid märtrisurma, siis mis mõttes on siiski tõsi,
et nad said jagu vaenlase kõigest väest?
Miks lubati vanal maol (saatanal) ristil Jeesuse kanda salvata?
10. Mida räägib see tekst meile meie teenimisest?
Mida räägib see tekst „väe-evangelismist“? (Kui sa ei tea seda terminit, võid
küsimuse vahele jätta.)
RÕÕMUSÕNUM. Piibel räägib meile nende saatusest, kelle nimed pole taevases
eluraamatus kirjas: „Keda iganes ei leitud olevat eluraamatusse kirjutatud, see visati
tulejärve." (Ilmutuse 20:15.) Kuna Jeesus ei tahtnud, et see meiega juhtuks, palvetas Ta
nagu Mooses: „Kui sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta
mind oma raamatust, mille oled kirjutanud! " (2 Moosese 32:32.)
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
16. HALASTAJA SAMAARLANE (Luuka 10:25-37)
TAUSTAST. Jeesuse aja juudid põlgasid samaarlasi, kuna nood olid segaverelised ja
pooleldi paganad. Samaarlastel oli oma tempel Gerisimi mäel, 50 km Jeruusalemmast põhja
poole. Nad kasutasid pühakirjana vaid viit Moosese raamatut. Selles tähendamissõnas
kirjeldatud haavatu on ilmselt juut. Preester ja leviit olid nähtavasti teel templisse
religioosseid kohustusi täitma. Kui nad verd puudutaksid, oleksid nad olnud ülejäänud
päeva roojased ja poleks tohtinud templisse siseneda.
1. Kujutle haavatu mõtteid, kui ta tundide kaupa tee ääres lebas.
Kujutle naise ja laste tundeid, kui pereisa reisilt koju ei naasnud.
2. Miks need kaks usklikku inimest, preester ja leviit, ei püüdnud surevat meest
aidata? Mõtle võimalikult palju põhjuseid.
Millise hinnangu võis kirjatundja anda preestri ja leviidi käitumisele selles
tähendamissõnas (salmid 25-27)?
3. Kuidas tõlgendasid preester ja leviit armastuse käsku, mis oli neile Piiblist
väga hästi tuntud? (Vaata salmi 27!)
Kas sinu arvates on võimalik armastada Jumalat kogu südamest, hingest ja jõust
ning samal ajal kohelda kannatavat inimest niimoodi, nagu need kaks usklikku tegid?
Põhjenda!
4. Samaarlasel oli palju põhjusi, miks ta EI peaks haavatut aitama. Mõtle
võimalikult palju põhjusi!
Mis oleks vähim, mida korralik inimene selles olukorras abistamiseks teeks?
Millist „erilist“ abi osutas samaarlane haavatule?
5. Kaks hõbemünti oli kahe päeva palk, millest jätkus haavatu ülalpidamiseks
võõrastemajas kahe kuu jooksul. Milline oleks see summa meie rahas?
Miks tahtis samaarlane maksta sellise rahasumma võõra inimese abistamiseks, kes
polnud isegi tema kaasmaalane?
Kelle jaoks oleksid sina valmis tegema sama, mis samaarlane tegi võõra
heaks?
6. Mis sa arvad, kas samaarlane pidas ka armastuse käsu esimest osa (salm 27)?
Põhjenda!
7. Kes on sinu ligimene, keda oled võib-olla samamoodi ignoreerinud, nagu preester
ja leviit vältisid haavatud meest (salm 37)?
Milliseid konkreetseid samme teeksid sina selle ligimese aitamiseks?
8. Mille poolest on Jeesus ja halastaja samaarlane sarnased?
Mida tegi Jeesus oma vaenlaste heaks rohkem kui samaarlane?
Mida on Jeesus teinud meie heaks, kes me oleme sageli tundnud end südame ja
hinge poolest haavatuna?
(9. Arutle mõne konkreetse näite üle, nt miks enamik Euroopa kristlasi ei teinud
midagi aitamaks Teise maailmasõja ajal tagakiusatud juute. Leia mõni näide oma maa või
kiriku ajaloost: orjapidamine, vähemuste diskrimineerimine vms.)
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
17. TARVIS ON VAID ÜHT (Luuka 10:38-42)
TAUSTAST. Jeesuse ajal polnud naiste positsioon sama kui praegu. Muuhulgas ei
tohtinud naised meestega koos Piiblit õppida.
1. Mida ootad hea sõbra külaskäigult kõige enam?
Jeesus ja Tema jüngrid olid kogu päeva väljas olnud. Mida nad võisid sinu
arvates oodata külaskäigult nende õdede juurde?
2. Mõtle sellele, kuidas Maarja ja Marta reageerisid Jeesuse külaskäigule. Kumb
viis on sinule mõistetavam ja miks?
3. Marta tegelikku probleemi näeme salmis 40. Mis see oli?
Miks ärritus Marta mitte ainult oma õe, vaid ka Jeesuse peale?
Millises olukorras oled tahtnud Jeesusele öelda: „Issand, kas sa ei
hooli...?”?
4. Mida mõtles Maarja õhtusöögist?
Miks Jeesus tahtis, et ka Marta oleks Tema õpetust kuulanud?
5. Mõned kristlased on innukamad Jeesust teenima kui Tema häält kuulma.
Miks?
Mida võib välja lugeda kahe inimese suhtest, kui üks neist pole huvitatud
sellest, mida teisel öelda on?
6. Mida pidas Jeesus silmas, kui Ta ütles: „Tarvis on vaid üht" (salm 42)?
Oled sa sellega nõus, et ainus, mida me elus ja surmas vajame, on kuulda Jeesuse
sõnu?
7. Miks tahab Jeesus, et sa Tema sõna regulaarselt kuuleksid?
Mis juhtub meiega, kui kuuleme Jeesuse sõnu vaid aeg-ajalt?
Kus ja kuidas saame tänapäeval Jeesuse sõnu kuulda?
8. Kui otsustame midagi teha, tähendab see, et otsustame midagi muud tegemata
jätta. Millised konkreetsed asjad pead sina tegemata jätma, et leida aega Piibli
lugemiseks ja kristlikel üritustel käimiseks?
9. Kumba armastas Jeesus sinu arvates rohkem, Martat või Maarjat?
Mis sa arvad, kumba salmi ütleb Jeesus täna isiklikult sulle, salmi 41 või
42?
10. Elus ja surmas on tarvis vaid üht: kuulda Jumala sõnu. Miks ei kuulnud Jeesus
ristil rippudes Jumala sõnu?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
18. KALA VÕI MADU? (Luuka 11:5-13)
1. Jeesus tahab selles tekstis sisalduva lühikese tähendamissõna abil õpetada
midagi palve kohta. Milliseid sarnasusi leiad oma olukorra ja tähendamissõna tegelase
vahel?
Millises olukorras oled sa oma palvetes olnud sama nõudlik nagu see mees?
2. Tundub, et majas olev sõber ei taha palvet täita. Miks võrdleb Jeesus Jumalat
sellise „sõbraga“?
3. Mis põhjusel käis esimene mees niikaua peale, kuni ta sai, mis tahtis?
Kust saame meie kannatlikkust palvetamiseks niikaua, kuni Jumal meile
vastab?
4. Palvest õpetades kasutab Jeesus kolme erinevat tegusõna: „paluma”, „otsima” ja
„koputama” (salmid 9-10). Milliseid meie palveelu aspekte need sõnad
kirjeldavad?
Mis on see, mille saamiseks sa just praegu kõige innukamalt palud, otsid ja
koputad? (Võid vastata vaikselt oma südames.)
5. Jeesus võrdleb palvet sellega, kui laps midagi isalt palub. Mida see meile palve
kohta õpetab?
Mil viisil sarnaneb meie taevane Isa meie maise isaga?
6. Mida teeb armastav isa, kui laps palub midagi, mis pole tema jaoks hea?
Kuidas me teame, kas see, mida palume, on meie kallitele ja meile hea?
7. Oled sa kunagi kogenud, et see, mis algul tundus „maona“, osutus hiljem „kalaks“
(või vastupidi)? Jutusta sellest!
8. Kas sinu jaoks on tähtsam, et Jumal vastaks su palvetele praegu või et Ta
vastaks neile uuel maal ja uues taevas? Põhjenda!
9. „Vaata, Issanda käsi ei ole päästmiseks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt,
vaid teie süüteod on teinud vahe teie ja teie Jumala vahele, teie patud varjavad tema
palge teie eest, sellepärast ta ei kuule.“ (Jesaja 59:1-2.) Mõtle neile salmidele, kui
vastad järgmisele küsimusele. Miks ei kuulnud Jumal oma Poja häält, kui too ristil
palvetas?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
19. RUMAL RIKAS MEES (Luuka 12:13-21)
1. Mis sa arvad, miks on riiud päranduse pärast nii tavalised isegi parimates
perekondades?
Mis eristab 13. salmis kirjeldatavat meest teistest evangeeliumites kirjeldatud
inimestest, kes Jeesuselt abi palusid?
2. Mis oli selle mehe tegelik probleem?
Mis oleks juhtunud, kui Jeesus oleks teinud, mida mees Temalt palus?
3. Vaata tähendamissõna salmides 16-20. Mõtle, millist elu see mees elas. Oli see
õnnelik elu või mitte? Põhjenda!
Kas sina tahaksid oma lastele elu, mille ainus mure oleks selline, nagu
kirjeldatakse salmis 17?
4. Miks saatis Jumal selle mehe põldudele päikest ja vihma, ehkki too Teda kunagi
selle eest isegi ei tänanud?
Mis oli rikka mehe religiooniks (jumalaks)?
5. Mida saame teada rikka mehe inimsuhete kohta?
Mis oli mehe suurim viga?
6. Rakenda tähendamissõna rikastele ja vaestele riikidele! Millisele meie patule
viitab Jeesus selle tähendamissõna abil?
Kuidas peaksime oma raha ja omandust kasutama?
7. Miks ei taibanud rikas mees, et ta sureb, enne, kui oli juba liiga
hilja?
Millistes olukordades mõtled sina surmale ja tulevasele kohtule?
8. Mida tähendab salm 21? (Kuidas oleks rikas mees saanud taevasse varandust
koguda? Mida tähendab olla rikas Jumalas?)
8. Võrdle rumalat rikast meest Jeesusega! Millised on erinevused?
Miks nõudis Jumal Jeesuselt Tema hinge, nii nagu rikkalt meheltki (salm 20)?
Kes sai kasu sellest, mida Jeesus oli siin maa peal soetanud (salm 20b)?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
20. ARUKAD JA ARUTUD SULASED (Luuka 12:35-48)
TAUSTAST. Sõna „sulane“ võib tähendada ka orja.
Salmid 35-40
1. Mida peaks sulane tegema, et jääda öö parimaks osaks ärkvele?
Mis juhtub, kui sulane uinub enne isanda saabumist?
2. Kas sinu arvates on lihtne oodata Jeesuse teist tulemist? Põhjenda!
Miks võrreldakse Jeesuse tulekut varga sissemurdmisega majja?
3. Mille eest tahab Jeesus meid nende salmide kaudu hoiatada (35-40)?
Kuidas saaksid sina täna Jeesusele ukse avada? (Mõtle mingile praktilisele
viisile!)
Salmid 41- 46
4. Võrdle neis salmides kirjeldatud kaht majapidajat, head ja halba! Mille poolest
nad erinevad?
Miks käituvad need majapidajad nii erinevalt?
5. Võrdle nende kahe majapidaja suhet oma isandaga! Mille poolest need erinevad?
Kuidas mõjutab meie suhtumine Jeesuse tulekusse meie teenimist Jumala riigis?
6. Mis on need asjad, mida Jeesus on oma tagasitulekuni oma kiriku „majapidajate“
kätte usaldanud?
Millise ülesande on Jeesus usaldanud isiklikult sulle?
7. Kus leiame selliseid kiriku „majapidajaid“, kes peksavad kaassulaseid, söövad,
joovad ja purjutavad?
Milline karistus ootab neid „majapidajaid“?
Salmid 47-48
8. Kelle süü see on, et kristlikes kirikutes on inimesi, kes ei tea oma Issanda
tahet?
Millise mõõdupuu järgi mõistetakse Jumala sulaste üle lõpuks kohut?
Kokkuvõte
9. Millal ja kus vöötab Jeesus oma riided, et meid teenida (salm 37b)?
10. Miks pidi Jeesus kogema arutu sulase saatust: Talle anti osa nendega, keda ei
saanud usaldada, ning Ta niiöelda raiuti pooleks (salm 46b)?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
21. VILJATU VIIGIPUU (Luuka 13:6-9)
TAUSTAST. See tähendamissõna viitas algselt Iisraelile. Kolm aastat oli Jeesus
selle rahva seas tegutsenud, ilma et Ta oleks eriti vilju näinud. Tähendamissõna räägib
aga ka meist. Sina oled viigipuu, Jumal on sinu omanik ja Jeesus on aednik, kes puu eest
hoolt kannab. Taustaks vaata ka Matteuse 21:18-19.
1. Viinamäe pinnas valitakse tavaliselt võimalikult hea. Mida tahtis Jeesus
Iisraeli kohta öelda, pannes selles tähendamissõnas viigipuu kasvama viinapuude
keskele?
Millist kahju põhjustas viljatu viigipuu ümbritsevatele viinapuudele?
2. Mis võiks olla see vili, mida Jumal on sinu elult viimased kolm aastat oodanud?
(Võid vastata vaikselt oma südames.)
Mis takistab sind kandmast vilja Jumala riigile?
3. Millised on aedniku tunded viljatu viigipuu vastu?
Miks armastab Jeesus isegi neid kristlasi, kes ei kanna vilja?
4. Kujutle Jeesust seismas Isa ees ja palumas sinu jaoks lisaaega! Miks Ta seda
teeb?
5. Aednik lubab viigipuu ümber kaevata ja seda väetada. Mida on Jeesus sinu elus
viimase kolme aasta jooksul teinud selleks, et sa saaksid Tema taevasele Isale vilja
kanda?
Kuidas aitavad meie elu pettumused ja kurvastused meil vilja kanda?
6. Mis juhtub selle tähendamissõna järgi kristlasega, kes ei hakkagi vilja
kandma?
7. Vaata nüüd Matteuse 21:18-19. (Ringijuht võib lõigu ette lugeda.) See sündmus
leidis aset Jeesuse elu viimase nädala jooksul. Miks Jeesus äkitselt tahtis needa
viljatu viigipuu? Mõtle erinevatele põhjustele!
Mis on nendel kahel salmil pistmist Jeesuse surmaga?
RÕÕMUSÕNUM. Peale viljatu viigipuu needmist asus Jeesus selle asemele – Iisraeli
ja sinu ning minu asemele. „Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta
sai needuse meie eest – sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub.““
(Galaatlastele 3:13.)
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
22. KÜÜRAKAS NAINE (Luuka 13:10-17)
TAUSTAST. Sünagoog oli paigaks, kus inimesed kogunesid laupäeviti Jumala sõna
kuulama. Naistel ei olnud sellel ajal usuasjades sõnaõigust, nad istusid või seisid
rõdul või tagareas. Me ei tea, mis selle naise seljal viga oli, aga võimalik, et
tegemist oli küürselgsusega.
1. Kujutle selle naise igapäevaelu nende 18 aasta jooksul, kui ta oli
invaliid.
Kuidas võisid teised inimesed küürakat naist kohelda (salm 14)?
2. Kui oleksid teismelisena invaliidiks jäänud, mis oleks sinu jaoks kõige raskem
olnud?
Kui oleksid noorena invaliidistunud, mida oleksid mõelnud Jumalast, kes lubas
sellel juhtuda?
3. Kui Jeesus tegeles seestumisega, siis kõnetas Ta alati kurja vaimu ennast. Siin
Ta seda ei tee, mis tähendab, et naine polnud kurjast vaimust vaevatud. Mida Jeesus
silmas peab, öeldes, et saatan on teda ahelais hoidnud (salm 16)?
Millised asjad võivad meid inimesi siduda, nii et me ei saa täisväärtuslikult
elada?
4. Naine ei tulnud sünagoogi, et saada tervendatud. Miks ta oli sinna
tulnud?
Mida tähendas naisele kuulda kord nädalas Jumala sõna?
5. Miks ei palunud naine Jeesuselt abi? Mõtle erinevatele põhjustele!
Mis sa arvad, mida võis see tunda, kui Jeesus käskis tal kõigi nähes ette
tulla?
Mis sundis teda Jeesuse käsku täitma?
6. Mis aitab selle teksti põhjal inimesi, kes on ühel või teisel moel saatana
ahelates? (Jää teksti juurde!)
7. Mida Jeesus silmas peab, kutsudes naist “Aabrahami tütreks”? Mõtle erinevatele
võimalustele! (Aabrahami kohta vaata märkust õppetükis 28.)
8. Kuidas erineb Jeesuse suhtumine naisesse sünagoogi ülema suhtumisest?
Sünagoogi ülem arvas, et ta usub Jumalasse. Mis oli tema usus puudu?
Mis sidus sünagoogi ülemat?
RÕÕMUSÕNUM. Saatan seob lõpuks Jeesust ennast – naeltega ristile. Seepärast
suudab Jeesus nüüd vabastada Saatana võimu alt need, kes tahavad vabaks saada.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
23. KITSAS UKS (Luuka 13:22-30)
1. Mis sa arvad, miks tahtis keegi teada vastust küsimusele salmis 23?
Miks ei vastanud Jeesus lihtsalt jah või ei?
2. Mil kombel on uks taevasse kitsas?
Millistele inimestele on Jumala riigi uks eriti kitsas?
3. Millistel erinevatel viisidel püüavad inimesed kitsast uksest sisse minna (salm
24)?
4. Sellega seoses räägib Jeesus tähendamissõna pidusöögist Jumala riigis (salmid
25-27). Mida püüab Jeesus kuulajatele selle tähendamissõna kaudu öelda?
5. Miks ei läinud tähendamissõna tegelased kitsast uksest sisse siis, kui selleks
oli veel aega?
Kuidas see tähendamissõna seostub küsimusega salmis 23?
6. Mida peab Jeesus silmas, öeldes, et Ta ei tunne inimesi, kes sõid ja jõid koos
Temaga ja isegi kuulsid Ta õpetust?
Kuidas saame kindlad olla, et Jeesus meid viimsel päeval tunneb?
7. Kõigil esiisadel, keda nimetatakse salmis 28, olid oma nõrkused ja patud. Mis
võimaldas neil minna sisse Jumala riigi kitsast uksest? (Arutle selle põhjal, mida sa
neist esiisadest tead, ära hakka neid kirjakohti Piiblist üles otsima!)
Kes on need, kes tulevad Jumala riigi pidusöögile (salm 29)?
8. (Ringijuht loeb Johannese 10:9.) Mille poolest erineb Jeesuse õpetus taeva kohta
nendes kahes kirjakohas?
Miks on üks uks kitsas ja teine igaühele avatud?
RÕÕMUSÕNUM. Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala
riiki (Matteuse 19:24). Üksnes Jeesus suutis minna läbi seaduse ukse. Rõõmusõnumi uks on
aga igaühele avatud, sest see on see värav, kus patud on andestatud.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
24. SUUR PIDUSÖÖK (Luuka 14:12-24)
TAUSTAST. Külalised, kes said esimese kutse, olid juudid. Nüüd saame rakendada
salme 16-20 kõigile, kes on Jumala poolt kutsutud ristimise ja Jumala sõna kaudu.
1. Meenuta aega, mil sa viimati peo korraldasid! Mida oleksid öelnud, kui keegi
oleks käskinud sul toimida nii, nagu on kirjas salmides 12-14?
Miks käsib Jeesus meil peole kutsuda vaeseid ja haigeid?
2. Vaata salme 18-20! Mis oli tegelik põhjus, miks need kolm meest keeldusid peole
tulemast?
Miks peame sageli oma omandit (salm 18), tööd (salm 19) ja suhteid (salm 20)
tähtsamaks kui Jumala riiki?
Milline neist kolmest vabandusest käib sinu elu pihta? (Võid vastata vaikselt
oma südames.)
3. Kui kõrgelt hindasid kutsutud mehed pidusöögi korraldajat?
Üks võimalik tõlgendus on, et kutsutud keeldusid tulemast, kuna nad teadsid, et
ei suuda sellele kutsele lähemas tulevikus tasuda (salm 12b). Kui see on tõsi, siis mida
see nende kohta räägib?
Mis oli nende inimeste suurim viga?
4. Pidusöök viitab selles tähendamissõnas taevale. Miks pole enamus inimesi sinna
saamisest huvitatud?
5. Mis oli suurim erinevus kutsutute ja nende vahel, kes lõpuks pidusöögist osa
said?
Miks viimasena kutsutud võtsid kutse vastu, ehkki eelmised seda ei teinud?
6. Kes on meie ajal need „vaesed”, „küürakad”, „jalutud”, „pimedad” – need, kes
võtavad kutse taevasse rõõmuga vastu (s 21)?
Miks need inimesed ei muretsenud selle pärast, kas nad suudavad vastukutset
esitada?
7. Kellele viitab salm 23?
Mida räägib see salm meile evangelismi (rõõmusõnumi kuulutamise) kohta?
8. Kummasse neist kahest inimrühmast kuulud sina? (Võid vastata vaikselt oma
südames.)
Mida on Jumal teinud sinu elus, et liigutada sind kutse tagasilükkajate rühmast
vastuvõtjate rühma?
9. „Tulge, sest kõik on juba valmis!” (salm 17) Millist hinda pidi Jeesus maksma,
et seda pidusööki korraldada?
Jeesus ütleb neid sõnu sulle: „Tule, sest kõik on juba valmis!" Milline on sinu
vastus?
RÕÕMUSÕNUM. Jeesus pidi saama „vaeseks”, „küürakaks”, „pimedaks” ja „jalutuks”,
et maksta selle taevase pidusöögi hinda. Seetõttu kehtib kutse nüüd igaühele, kes tahab
tulla.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
25. KADUNUD LAMMAS (Luuka 15:1-7)
1. Mõtle võimalikele põhjustele, miks tölnerid ja patused olid Jumala hääle
kuuldekaugusest eemaldunud (salm 1)!
Miks tahame vahel Jumala hääle kuuldekaugusest eemale minna?
2. Mida saab kadunud lammas teha, et ta leitaks – ja mida ta saab mitte
teha?
Mida saab patune teha, et Jeesus ta leiaks – ja millest ta hoiduda saaks?
Milline lohutus leidub selles tähendamissõnas inimestele, kelle pärast sina
mures oled?
3. Jeesus võrdleb lamba leidmist meeleparandusega (salm 7). Mis on siis selle
tähendamissõna kohaselt meeleparandus? (Jää teksti juurde!)
4. Kus võiks sinu arvates leida selliseid õigeid, „kellele ei ole vaja
meeleparandust” (salm 7)?
Jesaja raamatus on salm, mida variserid olid palju kordi lugenud: „Me kõik
eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi
süüteod tulla tema peale…" (Jesaja 53:6). Mõtle veel kord, kes on need üheksakümmend
üheksa?
5. Milliseid patte oleks variserid pidanud kahetsema (salm 2)?
Miks ei saanud variserid aru, et nad olid kadunud?
Millisesse neist rühmadest tunned sina end kuuluvat, kadunute või leitute
hulka?
6. Jeesuse tähendamissõnades viitab rõõmupidu tavaliselt igavesele elule taevas.
Miks pidutseti vaid kadunud lamba pärast, mitte ka teiste üheksakümne üheksa lamba
pärast (salm 6)?
7. Mida tähendab praktikas, et keegi ei saa omaenese jalgadel taevasse (salm
5)?
8. Kus võime tänapäeval kohata Jeesust, kes tervitab patuseid ja koguni einestab
koos nendega (salm 2)?
RÕÕMUSÕNUM. Ristija Johannes võrdles Jeesust lambatallega. Jeesusest sai Jumala
Tall, kes kannab ära maailma patu (Johannese 1:29). Jeesus polnud Tallena kõnnumaa eest
kaitstud, vastupidi, Ta tapeti seal. Teda ei kantud koju, vaid Tema kanda anti meie
kõigi patud.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
26. KADUNUD POEG (Luuka 15:11-24)
TAUSTAST: Lähis-Idas ei asu maja tavaliselt mitte eraldatult mäe otsas, vaid tiheda
asustusega külatänava ääres. Ainus koht, kust näeb kaugele, on maja katus. Pane ka
tähele, et Lähis-Idas auväärsed mehed ei jookse.
1. Miks ei olnud noorem poeg koduse eluga rahul, ehkki tal oli hea kodu ja hea
isa?
Kuidas sina oleksid isa asemel poja palvele vastanud?
2. Miks ei püüa Jumal takistada inimest, kes Tema juurest ära minna tahab?
3. Millist elu elas sinu arvates noorem poeg välismaal olles? Oli see õnnelik või
mitte?
Miks tahavad nii paljud inimesed tänapäeval sellist elu elada: suure hulga
rahaga välismaal reisida, ilma et nad peaksid muretsema homse päeva pärast?
4. Siga on juutide jaoks ebapuhas loom. Mida võis see noormees tunda sellises
olukorras, nagu kirjeldatakse salmides 14-16?
Mis valikud olid noormehel selles olukorras?
Millised valikud on sinul praeguses olukorras, kui mõtled oma suhtele
Jumalaga?
5. Salmides 18-19 on kirjas noormehe patutunnistus. Millised olid tema patud taeva
vastu? Miks ta kõigepealt need patud üles tunnistas?
Millised olid tema patud isa vastu?
6. Millises olukorras kaldume mõtlema nagu kadunud poeg: „Ma ei ole enam väärt, et
mind Jumala lapseks hüütaks" (salm 19)?
Millal on inimene väärt, et teda Jumala lapseks hüütaks?
7. Miks ei öelnud poeg isale kõike seda, mida ta oli kavatsenud öelda (salmid 18-19
ja 21)?
8. Mida oli isa kõik need aastad teinud (salm 20)?
Mis sa arvad, millal andestas isa pojale?
Millal hakkas poeg isa armastust uskuma?
9. Kus on Jeesus ise selles tähendamissõnas?
RÕÕMUSÕNUM. Tähendamissõna kadunud pojast õpetab meile midagi Jeesusest
vastandite põhjal. Ka Jeesus lahkus kodust Isa juurest, ent täiesti teistel põhjustel:
et täita oma Isa tahet. Ja ometigi, kui Ta tuli elu lõpul tagasi koju, ei saanud Ta
sellise südamliku vastuvõtu osaliseks nagu kadunud poeg. Vastupidi, võib öelda, et uks
löödi Tema ees kinni. Miks?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
27. VEEL ÜKS KADUNUD POEG (Luuka 15:25-32)
1. Miks ei lahkunud vanem poeg kodust nii nagu noorem?
Mis oli see, mida vanem poeg igatses rohkem kui midagi muud?
Miks oli ta elus nii vähe rõõmu?
2. Miks pidas vanem vend end orjaks, mitte pärijaks (salmid 12b, 29, 31)?
Miks ei uskunud vanem poeg isa sõnapidamisse?
3. Millises olukorras oled sina tundnud, et oled Jumala riigi heaks vaeva näinud,
aga pole kunagi saanud „üht sikkugi” vastutasuks (salm 29)?
4. Vanem poeg alandas isa kogu küla ees, keeldudes pidusöögile tulemast. Mis sa
arvad, miks ta ei armastanud oma isa?
Arutle selle tähendamissõna põhjal: kui me ei armasta Jumalat, siis mis võib
selle põhjuseks olla?
5. Vanem poeg eksis, arvates, et on täitnud kõik isa käsud (salm 29). Mida tahtis
isa tegelikult oma pojalt?
Millistel viisidel võivad isegi pühendunud usklikud käituda Jumala tahte
vastaselt, ilma et nad sellest teadlikud oleksid?
6. Jeesuse tähendamissõnades viitavad peod sageli taevale. Kes saab selle
tähendamissõna kohaselt taevasse ja kes mitte?
7. Miks tundub, et Jeesus katkestab selle tähendamissõna poole pealt (salm
32)?
8. Kujutle olukorda järgmisel hommikul, kui vennad läksid põllule tööle. Kuidas
nende tunded erinevad?
9. Kus on Jeesus ise selles tähendamissõnas?
RÕÕMUSÕNUM. Jeesusel oli õigus pärandusele samamoodi nagu vanemal vennal, kuid Ta
loobus oma õigustest, „võttes orja kuju… saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani"
(Filiplastele 2:6-8). Sel viisil lunastas Jeesus isegi sellised inimesed nagu vanem
vend, kes oli oma orjuses kinni. Jeesus teeb nad vabaks – kui nad vaid võtavad vastu oma
kingitusena saadud päranduse.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
28. RIKAS MEES JA LAATSARUS (Luuka 16:19-31)
TAUSTAST. Aabraham on nii juutide esiisa kui ka kristlaste usuisa. Ta oli väga
rikas mees. Nimi „Laatsarus” tähendab „meest, keda Jumal aitab” või lihtsalt „Jumal
aitab”. See on ainus kord, kui Jeesus andis tähendamissõna tegelasele nime. „Mooses ja
Prohvetid” on lühend „Vanast Testamendist”, Jeesuse aja Piiblist.
1. Milliseid hüvesid võis rikas mees oma eluajal nautida? Nimeta võimalikult
paljusid.
Kas Laatsaruse elus võis olla midagi head, kui ta siin maa peal elas?
2. Miks ei aidanud rikas mees vaest Laatsarust, ehkki ta nägi teda iga kord, kui
majast väljus?
Kui keegi kohtleks sinu last nii, nagu see rikas mees kohtles Laatsarust, mis
oleks sinu arvates kohane karistus?
Kes on see Laatsarus, keda sina peaksid täna aitama? (Tuleta meelde, et
inimestel võib olla vajadus millegi muu kui toidu järele.)
3. Miks paneks keegi oma lapsele nimeks „Jumal aitab”? Mõtle võimalikele
põhjustele.
Mis võis olla põhjuseks, miks Jeesus nimetas tähendamissõnas seda vaest meest
Laatsaruseks?
Kas Jumal aitas Laatsarust?
4. On vägagi võimalik, et Laatsarus palus, et Jumal annaks talle tervist ja
igapäevast leiba. Kuidas ta suutis ikkagi edasi uskuda Jumalasse, kes ei vastanud ta
palvetele nõnda, nagu tema oli tahtnud?
Kui Laatsarus poleks Jumalasse uskunud, mille poolest oleks tema elu teistmoodi
olnud?
5. Kui Laatsarus suri, visati ta nähtavasti vaeste hauda ilma mingisuguse
matusetalituseta. „Rikas suri ja maeti maha,” ütleb tekst (salm 22). Mis sa arvad,
milliseid kõnesid peeti tema matusel?
6. Miks heideti rikas mees põrgusse?
Miks lubati Laatsarus taevasse?
7. Rikas mees ja Aabraham arutlevad salmides 27-31, kuidas inimesed tulevad Jumala
juurde ja saavad päästetud. Mida rikas mees sellest arvab?
Miks ütleb Aabraham, et ime ei pane inimesi Jumalasse uskuma?
8. Miks ei saa keegi päästetud ilma Piiblita (salmid 29-31)?
9. Mil viisil sarnanevad Laatsaruse elu ja surm Jeesuse elu ja surmaga? (Mõtle
nende kannatustele, nende usule jne.)
Mida kuulutas Jeesus ette omaenese ülestõusmisest (salm 31)?
10. Mida õpetab Jeesus selles tähendamissõnas „eduteoloogiast”? (Kui sa seda
terminit ei tea, võid küsimuse vahele jätta.)
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
29. KÜMME TERVENDATUD, ÜKS PÄÄSTETUD (Luuka 17:11-19)
TAUSTAST. Jeesuse ajal pidid pidalitõbised elama teistest inimestest eraldatult.
Kui keegi arvas, et on paranenud, pidi ta ennast preestritele näitama (3 Moosese 13-14).
Kogu Vana Testament kirjeldab vaid kahte või kolme sellist imet. Rühmajuht võib
entsüklopeediast pidalitõve ehk leepra kohta informatsiooni otsida. Samaarlased olid
juutide poolt põlatud kui võõramaalased ja poolpaganad.
1. Mõtle päevale, kui need kümme meest taipasid, et on nakatunud pidalitõppe.
Millised mõtted võisid neil peast läbi käia, kui nad mõtlesid enda ja oma perede
tulevikule?
(Milliseid sarnasusi leiad Jeesuse aja pidalitõve ja praeguse ajal AIDSi
haigestumise vahel?)
2. Mis võisid olla nende haigete ja isoleeritud inimeste elu kõrgpunktid?
3. Mida need pidalitõbised ootasid Jeesuselt? Vaata nende palvet salmis 13?
4. Samaaria ja Galilea vaheline piir asub umbes 50-60 km kaugusel linnadest, kus
elasid preestrid. Mis sa arvad, miks Jeesus ei tervendanud neid mehi kohe, vaid saatis
nad selle asemel kaugele?
Mis ajendas neid mehi asuma sellele raskele teekonnale, kuigi nad polnud veel
paranenud?
Kas sa nimetaksid neid mehi teele asumise hetkel uskujateks või uskmatuteks?
5. Juudi preestrid ei tahtnud samaarlastega midagi tegemist teha. Miks asus üks
samaarlane koos juutidega teele?
6. Mõtle põhjustele, miks need üheksa juuti ei tulnud Jeesuse juurde tagasi teda
tänama?
Miks tuli samaarlane Jeesuse juurde tagasi teda tänama?
7. Miks oli Jeesus pettunud, et ülejäänud üheksa ei tulnud tema juurde
tagasi?
Kas sa oled kunagi Jeesusele pettumust valmistanud, käitudes samal kombel nagu
need üheksa meest?
8. „Sinu usk on su päästnud.” Miks tahtis Jeesus samaarlasele neid sõnu
öelda?
9. Mis on vahet usul, mis otsib tervenemist, ja usul, mis otsib Jeesust
ennast?
Miks ei ole alati nii, et „tervendav usk” päästab need, kellel see usk on?
10. Mida tähendasid need eraldatuses ja häbis veedetud aastad üheksale juudile, kui
nad hiljem neile tagasi vaatasid?
Mida tähendasid need haigena oldud aastad samaarlasele?
RÕÕMUSÕNUM. Jeesus pidi ristil kogema samasugust eraldatust ja häbi nagu need
pidalitõbised: „Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega
tuttav… Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid"
(Jesaja 53:3-4). Selline oli hind, mille Jeesus pidi selle ime eest maksma.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
30. JÄRJEKINDEL LESKNAINE (Luuka 18:1-8)
TAUSTAST. Naised ei saanud Jeesuse ajal kedagi kohtusse kaevata ega ka kohtus
tunnistajaks olla. Nende meessoost sugulased pidid nende eest selliseid juriidilisi
asjaajamisi toimetama. Lesknaisel polnud nähtavasti sellist abi kusagilt võtta.
Võib-olla püüdsid tema meesoost sugulased koguni tema lastelt nende pärandust ära
võtta.
1. Meenuta aega, mil sa anusid päeval ja öösel Jumalalt abi. Miks on sellistel
aegadel lihtne palvetamisest üldse loobuda (salmid 1 ja 7)?
2. Kujutle selle lesknaise elu. Milliseid raskusi pidi ta taluma oma lapsi üksinda
üles kasvatades ja toites?
3. Mille poolest sarnanevad mõned inimesed kohtunikuga selles tähendamissõnas – nad
ei karda Jumalat ega hooli inimestest (salm 2)?
Miks võrdles Jeesus Jumalat ebaõiglase kohtunikuga?
Oled sa kunagi tundnud, nagu oleks Jumal ebaõiglane kohtunik? Kui jah, siis
millal?
4. Lesknaine oli veendunud, et ebaõiglane kohtunik aitab teda lõpuks. Miks?
Kuidas saame meie veenduda selles, et Jumal lõpuks meie kalleid ja meidki
aitab?
5. Mis toimus lesknaise südames, kui ta ikka ja jälle abi palus?
Mis toimub meie südametes, kui me kaua aega palvetame, hoolimata sellest, et
Jumal vaikib?
6. Mida tähendavad Jeesuse sõnad salmides 7-8?
7. Jeesus seisis kord kohtuniku ees. Millised on nende kahe (Jeesuse ja lesknaise)
olukorra erinevused ja sarnasused? (Ära vaata järele, arutle selle põhjal, mida
mäletad.)
Mille poolest erines Jeesuse palve selle naise palvest (salm 3)?
Miks erines kohtuotsus Jeesuse üle sellest otsusest, mille kohtunik langetas
lesknaise kohtuasjas?
Kas Jumala kohtuotsus Jeesuse üle oli õiglane või ebaõiglane?
8. Kuidas kuulub 8. salmi teine osa selle tähendamissõna juurde?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
31. KES ON ÕIGE? (Luuka 18:9-14)
TAUSTAST. Tähendamissõna variserist ja tölnerist pühakojas on Jeesuse põhiline
õpetus õigeksmõistmisest. See õpetus on vastus küsimusele: „Kuidas saame Jumala ees
õigeks ning pääseme taevasse?” Pane tähele, et Jeesuse ajal ei seostunud sõna „variser”
oma vooruse üle uhke silmakirjatsejaga, vaid inimesega, kes tõsiselt Jumalasse uskus ja
Teda kartis. Variserid olid ka vaeste poolel, seepärast olid nad rahva hulgas
populaarsed. Tölnerid seevastu olid isamaa reeturid ning rõhusid vaeseid.
1. Mis viitab sellele, et mõlemad mehed uskusid Jumalasse?
Juutide jaoks oli tempel lepituse paik ning koht, kus nad said kohtuda Jumalaga.
Arutle, mis põhjustel läks selle teksti variser templisse?
Mis põhjusel läks tölner pühakotta?
2. Mille eest oli variser tänulik? Vaata tema palvet.
Miks ei maininud variser oma palves midagi, mida Jumal tema heaks teinud
oli?
Milline oli variseri õpetus õigeksmõistmisest? (Vaata eespoolt märkust tausta
kohta.)
3. Kas sina oled kunagi palvetanud nagu tölner selles tähendamissõnas? Millal?
(Võid vastata vaikselt oma südames.)
Kreekakeelne tegusõna tölneri palves hõlmab järgmist: „Jumal, ole mulle armuline
selle ohvri pärast, mis sulle selles templis antakse." Milline oli tölneri õpetus
õigeksmõistmisest?
4. Mil viisil võime meie sarnaneda selle tähendamissõna variseriga?
Millised olid variseri patud Jumala ja ligimese vastu?
Miks polnud variser teadlik ühestki tema enese patust?
5. Variseri usk oli palju tugevam kui tölneri usk. Miks on nii, et vale usk on
sageli tugevam kui õige usk?
6. Kes teadis, kumb neist kahest oli templist lahkudes õigeks mõistetud? (Jää
teksti juurde!)
Miks ei lõpetanud Jeesus tähendamissõna, öeldes: „Ja peale seda maksis tölner
kõik tagasi nendele, keda ta oli petnud, ja muutus auväärseks inimeseks"?
7. Tölner oli nähtavasti paljude inimeste elud hävitanud. Mis sai karistusest,
mille ta oleks pidanud Jumalalt oma pattude pärast saama?
8. Mis rolli mängib õigeksmõistetu õigeksmõistmises?
Milline on Jumala osa õigeksmõistmises?
Millist rolli mängib õigeksmõistmises ohver?
RÕÕMUSÕNUM. Templis ohverdatu oli Jeesuse surma prototüüp. Tegelikult palus
tölner andestust Jeesuse ohvri põhjal. Tema patud arvati süüks Jeesusele, samas omistati
Jeesuse õiglus temale.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
32. MAKSUKOGUJA PUU OTSAS (Luuka 19:1-10)
TAUSTAST. Jeesuse päevil olid maksukogujad tuntud oma ebaaususe poolest. Nad
kogusid inimestelt liiga palju makse ning jätsid enestele rohkem, kui oli ette nähtud.
Tavaliselt mõtleme Jeesusest kui rõhutute ja vaeste kaitsjast, ent siin näeme Teda
rõhuja poolel. Juudi kultuuris tähendas kellegi koju lõunale minek sõpruse märki.
1. Milline võis olla Sakkeuse, Jeeriko linna maksukogujate ülema igapäevaelu? Mida
head ja mida halba võis seal olla?
2. Mida võis Sakkeus oma tööalase käitumise ja eluviisi õigustamiseks enesele
öelda?
Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus nii palju raha?
3. Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus Jeesust näha? Nimeta võimalikult palju
põhjusi.
Mis sa arvad, kas maksukogujate ülem oleks tahtnud, et teda puu otsas nähakse?
Põhjenda.
4. Meenuta mõnd juhtu, kui keegi võttis sinult ebaõiglaselt raha ära. Kui sina
oleksid olnud üks Sakkeuse ohvritest, mis tundega oleksid sa Jeesuse käitumisele salmis
5 reageerinud?
5. Mida üllatavat on Jeesuse esmakohtumises Sakkeusega? Meenuta, et see oli Jeesuse
esimene ja ka viimane käik Jeerikosse.
6. Mis sa arvad, millal hakkas Sakkeus Jeesusesse uskuma (salmid 5-8)? Arutle
erinevate võimaluste üle.
7. Mida oleks Sakkeus sinu arvates teinud, kui Jeesus oleks öelnud: „Tule kohe alla
ja anna pool oma varandusest vaestele. Siis tulen ma sinu kotta.”?
Kuidas reageeriksid sina, kui Jeesus ütleks sulle: „Kõigepealt maksa oma pattude
eest ja siis olen ma sinu sõber!"?
8. Kujutle, kuidas oleks anda ära rohkem kui pool oma varandusest üheainsa päeva
jooksul? Mis ajendaks sind midagi sellist tegema?
Mida sai Sakkeus tagastatud raha eest vastu?
9. Mis on suurim erinevus Sakkeuse ja Jeeriko elanike vahel? (Vaata salmi
7.)
Miks tahtis Jeesus külastada linna halvimat meest?
10. Jeesus ütleb sulle täna: „Täna pean ma jääma sinu kotta." Ta tahab sinuga su
koju minna ja sinna jääda. Mida sa Talle vastad?
11. Kes otsis keda selle teksti põhjal? Kas Sakkeus otsis Jeesust või Jeesus otsis
Sakkeust (salmid 3,9,10)?
RÕÕMUSÕNUM. Teel Jeruusalemma, kus Ta risti löödi, tegi Jeesus ringi, minnes läbi
Jeeriko. Võib-olla tegi Ta seda üksnes Sakkeuse pärast. Kui Jeesus andis andeks Sakkeuse
patud, siis teadis Ta, et peab nende eest Jumala karistust kandma. Pattude andeksandmine
oli Sakkeuse jaoks ilma tasuta ning on seda ka meie jaoks – ent see maksis Jeesusele
Tema elu.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
33. VIIMANE TÄHENDAMISSÕNA (Luuka 20:9-19)
TAUSTAST. Viinamägi viitas alguses juutidele, eriti nende juhtidele, aga praegu
võib selle all mõista ka kristlikku kirikut lõpuaegadel.
1. Milline oli viinamäe isand rentnike arvates?
Millise vea tegid rentnikud oma isanda suhtes?
Millist suhet Jumala ja inimese vahel tahab Jeesus selle tähendamissõna abil
illustreerida?
2. Miks isand ei sekkunud, kui esimene sulane tuli tühjade kätega tagasi (salm
10)?
Mis sa arvad, miks koheldi sulaseid iga korraga üha halvemini (salmid
10-12)?
Miks ei hoia Jumal oma sulaseid halva kohtlemise ja tagakiusu eest?
3. Millist vilja tahab Jumal meilt saada?
Millist vilja tahab Jumal meie kirikult saada?
Miks on vahel raske oma töö vilja Jumalale anda?
4. Mis oli isandal mõttes, kui ta saatis oma armsa poja viinamäele?
Millistel motiividel saadaksid sina oma lapse sellisesse kohta, kus ta elu on
ohustatud?
Miks on see maailm nii tähtis, et Jumal saatis siia oma ainsa Poja?
5. Mis muutis rentnikud nii julgeks, et nad tapsid oma isanda poja?
Mis muutis inimesed nii julgeks, et nad tapsid Jumala Poja?
Mil viisil oleme me kõik Jeesuse surma eest vastutavad?
6. Mis juhtub nendega, kes on Jeesuse surma eest vastutavad (salm 16)?
Kuidas rakendaksid salmi 16 lõpuaegade kristliku kiriku suhtes?
7. Peale tähendamissõna jutustamist kasutas Jeesus teist tuntud kujundit oma surma
ette kuulutamiseks: ehitise nurgakivi. Mis on salmide 17-18 tähendus?
Mis ajendab kirikut või üksikkristlast oma usu nurgakivi kõrvale heitma?
8. Mida tahtis Jeesus selle viimase tähendamissõnaga juutide juhtidele
öelda?
Mida tahab Jeesus selle tähendamissõna kaudu kristliku kiriku juhtidele
öelda?
Mida tahab Jeesus selle tähendamissõna kaudu isiklikult sinule öelda?
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
34. LESKNAISE OHVRIAND (Luuka 21:1-4)
TAUSTAST. Vanas Testamendis on lesknaistele ja vaeslastele palju tõotusi, näiteks
Psalm 10:14,17,18 ja Psalm 68:6. Arvatavasti oli see lesknaine neid tõotusi kuulnud.
Ohvriande kasutati templi ehitamiseks. Tempel valmis aastal 63 p.Kr ning hävitati 70
p.Kr, umbes nelikümmend aastat peale neid sündmusi.
1. Miks kõikides religioonides ohverdatakse?
Markuse versioonis sellest loost saame teada, et ohvrikirst asus hästi nähtavas
kohas (Markuse 12:41). Kuidas mõjutab annetajat teadmine, et teised saavad teada, kui
palju ta annetab?
Mida oleks lesknaine võinud mõelda, kui ta oleks teadnud, et Jeesus teda
tähelepanelikult vaatab?
2. Selle aja juudi ühiskonnas puudus sotsiaalhooldussüsteem, samuti ei lubatud
naistel väljaspool kodu töötada. Kujutle, et oled oma mehe kaotanud ning püüad selles
olukorras oma laste eest hoolitseda. Millega oleks kõige raskem toime tulla?
Kui oleksid eelnimetatud olukorras, kellele või milliseks otstarbeks annaksid
ära oma viimase raha?
3. Mis ajendab inimest andma Jumalale „kogu elatise, mis tal on" (salm 4b)? Mõtle
erinevatele võimalustele.
4. Kui Jumal oleks sundinud lesknaist viimast raha ära andma, mida oleks ta
sellisest Jumalast arvanud?
Mil viisil erineb nende kahe inimese usk: üks annab Jumalale, olles tänulik
selle eest, mis tal on, ning teine annab Jumalale, et Temalt midagi saada?
5. Milline oli lesknaise usk?
Miks oli lesknaine veendunud, et Jumal tema laste eest hoolitseb?
Kas sinul on raske uskuda, et Jumal hoolitseb sinu ja su laste eest ka
majanduslikult?
6. Mida oli lesknaine Jumalalt saanud?
Mida oled sina Jumalalt saanud (võrdle lesknaisega)?
7. Kas sinu arvates läksid lesknaise lapsed tol õhtul näljastena magama?
Põhjenda.
Mis on sinu arvates sinu lastele / lastelastele kahjulikum, kas puuduse
kannatamine või see, kui nad saavad kõike, mida tahavad?
8. Mida tahab Jumal, et sa täna Talle või kannatavale ligimesele ohverdaksid? (Võid
soovi korral vastata vaikselt oma südames.)
9. Mida jättis lesknaine oma lastele päranduseks?
Võrdle pärandust, mis selles tekstis kirjeldatud rikkad oma lastele jätsid,
lesknaise pärandusega.
Mida tahaksid sina kõige rohkem oma lastele jätta, kui sured?
RÕÕMUSÕNUM. Meie patte võrreldakse Piiblis astronoomilise rahasummaga: kümme
tuhat talenti. Igaüks meist, kes ei suuda võlga maksta, heidetakse vanglasse (see
tähendab põrgusse). Kui Jeesus tahtis meid sellest üüratust võlast vabaks osta, pidi Ta
ära andma „kogu oma elatise” – ja pealekauba oma kallist verd valama.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
35. PEETRUS SALGAB OMA ISSANDA (Luuka 22:31-34 ja 54-62
TAUSTAST. Rühmajuht peaks eelnevalt lugema Matteuse 10:32-33, et igaüks mõistaks,
milline ränk patt on salata Jeesust inimeste ees.
1. Kuidas reageeriksid, kui keegi, keda väga armastad, ennustaks, et sa samal
päeval eitad, et teda üldse tunned?
Miks Peetrus ei uskunud Jeesuse ettekuulutust salmis 34?
2. Miks järgnes Peetrus, erinevalt paljudest teistest jüngritest, Jeesusele kuni
ülempreestri õueni?
3. Mida Peetrus kartis, kui ta Jeesust kolm korda salgas?
Mida oleksid sina Peetruse asemel teinud?
Millises olukorras tunned kiusatust salata, et oled kristlane?
4. Salmis 61 kirjeldatakse Jeesuse hüvastijättu Peetrusega. Mis sa arvad, mida
tahtis Jeesus sellele langenud jüngrile oma viimase pilguga öelda?
Mis pani täiskasvanud mehe kibedasti nutma (salm 62)?
5. Mida mõtles Peetrus nüüd vestlusest, mis tal Jeesusega samal päeval varem oli
olnud (salmid 31-34)?
Mis sa arvad, mida tähendas Peetrusele teadmine, et Jeesus oli tema eest
palvetanud ja palvetas veelgi?
6. Varem oli Peetrus tuliselt vastu olnud mõttele, et Jeesus tapetakse. Mida ta
õppis selle juhtumi kaudu Jeesuse surma põhjuse kohta?
7. Mil viisil varustas see juhtum Peetrust oskusega oma vendadele toeks
olla?
Kuidas võimaldab meie pattulangemine meil oma õdedele-vendadele toeks olla?
8. Jeesus vaatab sind praegu samamoodi nagu Ta vaatas Peetrust peale langemist.
Mida ütlevad Tema silmad sinule?
RÕÕMUSÕNUM: Peetrus salgas oma Issanda, kuid sai andeks. Jeesus aga pidi kogema, kuidas
Ta Isa Tema salgas, kui Jeesus meie arguse eest ristil karistust kandis.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
36. PARADIISI UKSED ON AVATUD (Luuka 23:32-43)
TAUSTAST. Jeesuse ajal löödi inimesi risti vaid kõige rängemate kuritegude eest.
Seepärast võime oletada, et need kaks röövlit olid inimesi raha pärast tapnud või mõne
muu ränga kuriteo sooritanud.
1. Mis võis ajendada neid kaht meest varastama, kaklema jne? Mõtle erinevatele
põhjustele.
Neil kahel mehel olid emad ja ilmselt ka abikaasad. Kujutle nende naiste
igapäevaelu.
Miks ei olnud röövlid oma kuritegevust maha jätnud?
Miks ei paranda me alati oma käitumist, ehkki teame, et see toob meile ja
teistele inimestele kahju?
2. Need kaks röövlit nägid Jeesuse ristilöömist lähemalt kui keegi teine. Mis
Jeesuse sõnades ja tegudes avaldas ühele neist mõju (salmid 34-38)?
Need kaks olid elanud vihkamise ja kättemaksu maailmas. Mida mõtlesid nad
Jeesuse palvest salmis 34?
3. Mis pani ühe röövlitest tunnetama oma patte?
Mis paneb meid oma patte tunnistama selle asemel, et neid õigustada?
4. Mis ajendas üht röövlitest uskuma, et Jeesus on kuningas (salmid
37,38,42)?
Milline kuningas oli Jeesus tol hetkel, võrreldes teiste kuningatega?
5. Miks uskus teine röövel, et Jeesus polnud ei Kristus ega kuningas?
Miks eelneb tõelisele usule alati patutunnetus?
6. Salmis 42 leiame lühikese palve: „Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma
kuningriiki.” Miks ei palunud röövel, et Jeesus lubaks tal sellesse kuningriiki sisse
minna?
Miks on lohutav teada, et keegi meile kallis inimene mõtleb meile, kui me
kannatame?
Miks tahab röövel, et Jeesus mõtleks talle, röövlile, kui ta põrgus oma
karistust kannab?
Millises olukorras kujutleksid ennast sellist palvet palumas?
7. Millal sai röövel päästetud?
Mis sai selle mehe pattudest?
8. Selle röövli elu kristlasena oli väga lühike, vaid umbes kuus tundi. Mis sa
arvad, oli ta oma elu viimastel tundidel õnnelik või õnnetu?
Mis sa arvad, kas see mees vihkas oma surma hetkel kedagi?
Inimlikust aspektist oli see röövel oma elu ära rikkunud. Ent mil viisil oli
tema elu siiski tähendusrikas?
RÕÕMUSÕNUM. Paradiisi väravad olid Aadama ja Eeva ajast patuste ees suletud
olnud. Nüüd oli värav lahti ühe mõrtsuka jaoks. Samal ajal sulgus see Jeesuse ees, kes
pidi põrgu väravatest sisse minema.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
37. EMMAUSE TEEL (Luuka 24:13-35)
TAUSTAST. Emmaus oli küla umbes 11 km kaugusel Jeruusalemmast. Jalgsi läbib selle
vahemaa umbes kahe tunniga. Kleopase (Kloopase) naist Maarjat mainitakse ühe naisena,
kes seisis Jeesuse surma ajal risti juures (Johannese 19:25). Ta võis olla selles
tekstis mainitud Kleopase naine.
1. Kui sa oled kunagi kaotanud armastatud inimese, siis tead, millised mõtted,
tunded ja kahetsused täidavad leinajat peale matuseid. Räägi nendest.
Jeesus oli kaks päeva varem väga julmal viisil tapetud. Mis võis nende päevade
jooksul Kleopase ja tema sõbra jaoks kõige raskem olla?
2. Miks laskis Jeesus neil kahel leinaval mehel kõigepealt oma murest rääkida
(salmid 15-17)?
Mis oleks juhtunud, kui Jeesus oleks kohe Piiblit seletama hakanud?
Jeesus teab juba kõiki meie muresid – miks tahab Ta neist meie oma suu läbi
kuulda?
3. Kuidas muutus nende kahe mehe usk peale Jeesuse surma (salmid 19-21)?
Miks need kaks ei uskunud, mida naised ja teised neile ülestõusmisest rääkinud
olid (salmid 22-24)?
4. Mille poolest erinevad tõlgendus, mille Jeesus annab oma surma kohta, ning
Kleopase ja tema sõbra tõlgendus (salmid 19-21 ja 25-27)?
5. Miks ei mõistnud Kleopas Moosese ja Prohvetite (st Piibli) põhjal, et Kristus
pidigi kannatama ja surema?
6. Miks tegi Jeesus, nagu Ta kavatseks edasi minna (salm 28)?
7. Miks need kaks meest tundsid Jeesuse ära alles siis, kui Ta leiba
murdis?
8. Mis ajendas neid mehi minema pimeduses 11 km pikkuse teekonna tagasi
Jeruusalemma?
9. Meie päevil ei usu paljud inimesed, kes end kristlasteks nimetavad, et Jeesus
füüsiliselt üles tõusis. Millisesse Jumalasse need inimesed usuvad?
Miks ei saa inimene kristlane olla, kui ta ei usu, et Jeesus Kristus tõusis
füüsiliselt üles?
RÕÕMUSÕNUM. Jeesus murdis Kleopase majas leiba armistunud kätega. Mehed oleksid
pidanud Jeesuse nendest haavaarmidest ära tundma. Me võime ülestõusnud Kristust samal
viisil kohata iga kord, kui võtame osa pühast õhtusöömaajast.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com
38. KÕIGILE RAHVASTELE (Luuka 24:44-53)
1. Mis on Jeesuse sõnade kohaselt see sõnum, mida Tema jüngrid peaksid kuulutama?
Kus nad peaksid seda kuulutama?
Miks andis Jeesus sellise ülesande üheteistkümnele harimata mehele?
2. Mis avas jüngrite mõistuse Vanast Testamendist aru saama?
Mis peab meiega sündima, et me Vanast Testamendist aru saaksime?
3. Jeesus nimetab oma jüngreid tunnistajateks (salm 48). Millest nad peavad
tunnistama?
Millest ja kellele peaksime meie tunnistama?
4. Sõna „tunnistaja” saab tõlkida ka kui „märter”. Mis andis jüngritele valmiduse
evangeeliumi pärast koguni surra?
5. Jeesus lubab oma järgijatele väge ülevalt. Miks on see vägi Jeesuse tunnistajate
jaoks hädavajalik?
Mis sa arvad, kas sa oled juba saanud väge ülevalt ja kui jah, siis kuidas?
6. Paulus, kõigi aegade suurim misjonär, kirjeldab seda ülalt saadud väge
järgmiselt (rühmajuht lugegu Roomlastele 1:16 ja 2 Korintlastele 12:9-10). Arutle, mil
viisil erineb Jumala vägi või jõud selle sõna tavalisest tähendusest?
7. Mis on selle teksti põhjal misjonäriks saamise tingimused?
8. Miks ei jäänud Jeesus ihulikult siia maa peale?
Kuidas taevasseminek toimus?
Mis andis jüngritele rõõmu, ehkki nende Issand oli nende juurest ära võetud?
9. Arutle, kas jüngritel oli peale taevasseminekut sama lihtne Jeesusega suhelda
kui siis, kui Ta alles maa peal oli?
Kui sageli oled sina teadlik sellest, et Jeesus on sinu nähtamatu sõbrana sinu
lähedal?
RÕÕMUSÕNUM. Sellest, mida Jeesus nüüd taevas teeb, loe Heebrealastele 7:25.
© 2006 Piibliuurimine rõõmusõnumiringis - www.gladtidings-bs.com